Myth or fact?

Müüt

Ehkki see võib osade inimeste puhul nii olla, vajab enamik Euroopa elanikke emakeele kõrval ka teisi keeli – nii hariduse saamiseks, äri ajamiseks kui ta teiste kultuuride mõistmiseks.

Järgmine küsimus

Tõenäoliselt müüt

On üsna tõenäoline, et sa siiski oled kaks- või mitmekeelne. Aastaid tagasi arvati, et kakskeelne inimene peab mõlemat keelt oskama väga hästi – üks keel peaks olema tema emakeel ja teine keel peaaegu sama selge. Nüüdsel ajal aga ei oodata keelekasutajatelt sellist taset. Kui sa saad aru reklaamidest, lauludest, luuletustest, märkidest ja väljenditest teises keeles, oled sa mitmekeelne – sa kasutad enam kui üht keelt, et sõnumist aru saada.

Järgmine küsimus

Fakt

Üle 50% inimestest kogu maailmas kasutavad igapäevaselt kaht või enamat keelt. Teisisõnu: inimesed on reeglina mitmekeelsed, mitte ükskeelsed. Põhjuseid, miks keegi on kaks- või mitmekeelne, on mitmeid: vanemate erinevad keeled, töö tõttu välismaale kolimine, poliitilistel põhjustel kolimine (olukorrad, kus inimesed ja pered peavad omandama uue kodukoha keele, kuid samas hoiavad alal suhteid kodumaaga), hariduse omandamine (nt õpivad lapsed teisi keeli koolis), kaks- või mitmekeelsed kogukonnad (kus igapäevaselt kasutatakse vaheldumisi eri keeli) ning ajaloolised sündmused (nt 15. ja 16. sajandi maadeavastused, mis viisid kolooniate tekkeni, kus koloniseeriva riigi keele võtsid kasutusele kohalikud inimesed ja kus see püsib kasutuses tänaseni (Nayr Ibrahim 2015).

Järgmine küsimus

Müüt

Kui inglise keel on lapse emakeel, tähendab selline suhtumine ükskeelsust. Sellisel juhul jäävad lapsed ilma teiste keelte õppimise rikastavad kogemusest. Ja kui lapsed räägivad ainult oma emakeelt ja inglise keelt, jäävad nad ilma paljudest võimalustest, mida pakub teiste Euroopa (ja maailma) keelte tundmine. See avaldab hiljem mõju haridusele ja hõivele.

Järgmine küsimus

Müüt

Uuringud näitavad, et eri keelte õppimine ei ole lastele kuidagi kahjulik. Vastupidi – nii on nad paremad suhtlejad ja järgmiste keelte õppijad. Kakskeelsed lapsed võivad aeg-ajalt segada kahe keele grammatikat või sõnavara (nt öelda „quiero mas juice“). See on kakskeelse arengu loomulik osa ega tähenda, et laps on segaduses. Tavaliselt suudavad lapsed neljandaks eluaastaks keeli eristada, kuid võivad vahel nende elemente samas lauses kasutada. Lõpuks õpivad nad keeli üleni eristama.

Järgmine küsimus

Tõenäoliselt müüt

See ei ole kindlasti nii. Õpetaja või haridustöötajana saad sa toetada laste kodukeelte kasutamist. Paludes neil leida seoseid õpitava ja kodukeele vahel, saad sa lihtsasti aru, mida lapsed ütlevad, ja ehk õpid ka ise neilt midagi!

Järgmine küsimus

Müüt

Lastele vaid ühe keele pealesurumine ja selle arvelt nende emakeele unarusse jätmine ei anna soovitud tulemusi. Lapse kodukeel on talle oluline turvatunde allikas ja õpinguid toetav kognitiivne tööriist. Kodukeele kasutamise julgustamine aitab õppekeel(t)e, kodukeele ja teiste keelte omandamisele kaasa.

Järgmine küsimus

Müüt

Tegelikult on kodukeel(ed) oluline alus, mille toel omandada õppekeeli ja teisi keeli. See on ka lapse vahend vanemate, hooldajate ja ka õpetajatega suhtlemiseks ajal, kui ta teisi keeli alles õpib.

Järgmine küsimus

Müüt

Laste kodukeel(t)e ja teiste keelte tunnustamine annab neile märku, et neid väärtustatakse ja neid soovitakse kaasata. Keskkonnas, kus neid väärtustatakse ja kus neil on turvaline olla, on lapsed õpingutest enam huvitatud. Teiste keelte klassiruumi lubamine rikastab nii laste kui ka õpetajate elusid. Laste keelte kaasamine aitab kaasa üldisele edukamale keeleõppele.

Kas sul läks hästi?
Järgmised lingid viivad sind nende ja sarnaste müütideni:
Briti Nõukogu
François Grosjean
Healthy Children
Euroopa keeltepäev - Keelefaktid

Viktoriin töötati algselt välja Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse projekti Inspiring language learning in the early years raames.