en  fr  cs  de  et  el  es  ga  hr  it  pl  ro  sq  sk  sl  sv  nn  sr  bs  lt  mk  lb  nl  hy  pt  tr  da  bg  fi  hu  ka  lv  eu  ca  ru  gl

Liikudes polüglottide ajastusse

Neil Madden on väitnud, et mitmete erinevate keelte omandamine on lihtsam, kui arvatakse.

Kui keegi ütleks teile: „Flisni me mua“, kas saaksite aru, mida sellega mõeldakse, või isegi, mis keelega on tegemist? Euroopa keeleline pärand oma 225 põliskeelega on rikas ja mitmekesine. See on fakt, mille üle tasub uhke olla. Aga kui head on eurooplased oma lähemate (ja kaugemate) naabrite keele õppimisel? Paljud eurooplased võivad mõelda, et normaalne on elada ükskeelset elu. Kuid pool kuni kaks kolmandikku maailma elanikkonnast on teatud määral kakskeelne ning arvestatav hulk mitmekeelne - see tähendab, et neil on teatud oskustase mitmes keeles (mõistmine ja/või kirjutamine ja/või kõnelemine...).

Mitmekeelsus on palju tavalisem nähtus kui ükskeelsus. Miljonid inimesed arvavad, et nad ei oska ühtegi keelt peale oma emakeele; siiski tunnevad paljud neist teatud tasemel mõnda teist keelt. Ning võimalusi uusi keeli õppida on tänapäeval rohkem kui kunagi varem. Rõhutamaks keeleõppe väärtust, seadis Euroopa Nõukogu sisse Euroopa keeltepäeva, mida tähistatakse iga aasta 26. septembril. Keeltepäeva idee on mitmekeelsuse edendamine. See ole ei uus ega tundmatu asi. See on osa paljude Aafrika ja Aasia rahvaste igapäevaelust, samuti on see normiks ka mitmetes Euroopa piirkondades, eriti Beneluxi maades ja Skandinaavias, samuti Vahemere ääres. See ei tähenda inimeste hirmutamist mõttega, et nad peavad saavutama keeleoskuse emakeele tasemel. Eesmärgiks on suuta isiklike vajaduste ja nõuete piires suhelda ning olla mõistetud. Inglise keele rahvusvaheline levik näib olevat piiramatu ja uuringud kinnitavad muljet, et suurema osa keeleõppijate prioriteediks on teatud taseme saavutamine inglise keeles (Eurobaromeetri andmetel väidab üks kolmest Euroopa elanikust, et on võimeline inglise keeles suhtlema).

Kuid kui see on saavutatud, ei ole mingit põhjust piirduda vaid inglise keelega. Paljud teised keeled on samuti elu rikkamaks muutmise väärtuslikeks vahenditeks, kas siis töö või ka lihtsalt reisimise pärast. Üks globaliseerunud maailma iroonia on inglise keele marginaalse väärtuse võimalik langus. Ajal, mil järjest enam inimesi saavutab tänapäevase ‘lingua franca’ oskustaseme, on oluliseks eeliseks võime rääkida lisaks veel teisi keeli. Töö- ja haridusmaastikul peavad inglise keelt emakeelena kõnelejad konkureerima kandidaatidega, kes oskavad oma emakeelt ja inglise keelt ning kellel on järjest enam ka üsna head kolmanda või neljanda keele oskused. Keeleoskus ei too aga kaasa mitte ainult majanduslikku kasu. See julgustab meid olema teiste, nende kultuuride ja suhtumiste osas avatud ning edendab suuremat vaimset paindlikkust, võimaldades meil kasutada erinevaid esitusviise ja olla paindlikum. Ei tohiks alahinnata keeleõppe väärtust teiste riikide rahvaste, nende kultuuri ja traditsioonide tundmaõppimisel. Inimesed, kes suudavad teistesse kultuuridesse kuulujatega enesekindlalt suhelda, on tõenäoliselt tolerantsemad. Ning pidage meeles, et ükskeelsus tähendab sõltumist teiste keelelisest pädevusest ja heast tahtest. Teise keele kasutama õppimine tähendab rohkem kui ainult kasuliku oskuse omandamist – see peegeldab suhtumist, austust teiste identiteedi ja kultuuri vastu ning sallivust.

Euroopa Nõukogu algatas programmi eesmärgiga võimaldada inimestel mõõta oma võõrkeelteoskuse taset. Euroopa keelemapi projekti eesmärgiks on motiveerida õppijaid, tunnustades nende pingutusi suurendada ja mitmekesistada oma keeleoskust igal tasemel, ning võimaldada neile ülevaatlikku teavet selle kohta, milline on nende saavutatud oskustase, mis võib olla vajalik, näiteks kui soovitakse edasi õppida või otsitakse tööd kodu- või välismaal. Keeleõppijad saavad hinnata oma võõrkeeleoskusi - mõistmist, lugemist, kõnelemist ja kirjutamist - ning näha, kuhu need asetuvad Euroopa kuue keeleoskustaseme süsteemis. Need standardid on omaks võtnud Euroopa peamised sertifitseerimisasutused, paljud liikmesriigid ja EL, eriti osana Europassist, mille eesmärk on muuta individuaalsed kvalifikatsioonid ja oskused paremini väljendatavaks ning liikmesriikides üheselt mõistetavaks. Üks Euroopa keeltepäeva olulisemaid eesmärke on tugevdada arusaama sellest, et keeleõpe võib olla elukestev protsess. Mitmed täiskasvanud usuvad, et kuna neil ei olnud (või nad ei kasutanud) kooli ajal võimalust omandada võõrkeelt, on taasalustada liiga hilja. Kuid see ei ole nii. Üle kogu Euroopa on võimalik osaleda keeleõppe tundides ja programmides ning omandada vastavaid abivahendeid (raamatud, CD-ROMid jne), mille abil keeleoskust parandada. Tihti jääb puudu hoopis isiklikust motivatsioonist saada üle „keelehirmu faktorist“ . Paljud inimesed arendavad oma keeleoskusi pärast kooli või ülikooli lõpetamist. See ei ole üllatav: koolis nähakse võõrkeele õppimist tihti pigem tüütu kohustuse kui võimalusena. Alles siis, kui hakkame kas läbi töö või vabal ajal ümbritseva maailmaga tutvuma , mõistame võõrkeelteoskuse tegelikku väärtust. Julgustuseks võime kinnitada, et iga järgmise võõrkeele õppimine on järjest lihtsam. Nii et kui olete ületanud esimese takistuse ja soovite proovida näiteks ungari või katalaani keelt - laske käia, proovige!

Kui soovite arendada oma võõrkeeleoskust ja teada rohkem Euroopa keeltepäeva kohta, tutvuge lähemalt järgmiste veebisaitidega:

Muide, vastus avaküsimusele on „Räägi minuga“ ja see on albaania keeles.

Neil Madden on Strasbourgis elav vabakutseline ajakirjanik